Elumeremajakas. 

  Ehk kodutee näitaja kui mõnikord kauemaks küla peale jään. 😁

Dilemma 1: Talv hakkab vaikselt peale tulema ja mõtlen, mida järjekordselt garaažis valmis meisterdada või kas üldse. Kuna talveperioodil olen rohkem soojas viibija ja õues eriti midagi ei harrasta. Ei matkamist, kalapüüki, suusatamist jne. Noh kunagi oli mul mootorsaan, millega ringi kihutamine oli kuradima äge elamus, aga... siis tulid soojad ja lumevabad talved ja nüüd on kõik täis ehitatud, eramaad, viljapõllud, aeg on teine. Müüsin maha.

Loomulikult saab ka külmal ajal matkata ja kauplustes on vastav varustus müügil, aga maksab see palju ja ei näe põhjust osta, kui selgub, et ikkagi ei taha metsas nina luristada ja keha väristada. Talvine kalapüügivarustus on mul tegelikult olemas (jääpuur, sikutid, kirbud, põiklandid jne.) ja sai varem vahest käidudki ja ka kala saadud, aga juba mõne miinuskraadiga hakkas külm, mis rikkus päeva ja kui veel tuul puhuma hakkas... Ainus variant oli minu puhul päikeseline veebruar kui siis juba üsna tugev päike selga soojendas. Tean, et on spets kombed müügis hinnaga ca. 300€, mis poega silmas pidades tähendaks korda kaks. Pealegi on põhilised veekogud, kus sellel aastaajal käiakse Pärnu laht ja Peipsi/Lämmi järv ning peamiseks püügikalaks ahven, mis jätab mind suhteliselt külmaks (palun kergemat karistust kui nüüd mõnele liiga tegin). Eelistan näiteks hoopis lesta, latikat, vimba... Nüüd läks ikka teemast väga nihkesse.

Ühesõnaga midagi suurt ei tahtnud ette võtta, sest see nõuaks ka vastavat eelarvet, aga mul vaja reaalseid asju ka teha/osta. Korra käis peast läbi ka mõne autoloksu üles vuntsimine, aga mul nüüdseks mõlemal lapsel juhiload käes ja üks ostis juba autogi ära. Kasutatud = aeg-ajalt vajab remonti. Loomulikult niheleb ka teine ja see tahab veel kahte masinat. Nii, et varsti on seda risu mul hoovis/kaelas palju. Lisaks veel töötehnika. Silver õpib õnneks mootorsõiduki tehnikuks, kus rõhk on elektriautodel. mis tähendab seda, et loodetavasti saab remontimisega hiljem ise hakkama. No eks ma panen ka vajadusel õla alla kui mõistus võtab. Selle teema lõpetuseks ütlen, et olen kunagi ühe veoauto suvel garaaži ees ja sportkabrioleti talvel garaažis sees üles putitanud. Cabriol ei olnud põhimõtteliselt vist mitte ühtegi korras kohta (ostul teadlik valik), isegi mitte dokumendid (selgus hiljem). Aga sain korda nii auto, mis läbis tehnoülevaatuse esimese korraga veatult ja dokumendid. Selleks tuli üles leida kahtlase taustaga üleeelmine omanik, kellel on sissekirjutus Podmõtsa külas, aga paarutab pealinnas ringi uue A8-ga. Miks kahtlane? No lihtsalt jäi selline mulje. Vaadake kaardilt, kus see küla asub. Sinna naljalt juba ükski ametnik otsima ei lähe. See selleks.

Niisiis eesmärgiks sai järjekordselt midagi "prügist" võimalikult odavalt kokku klopsida. Ja tekkis järsku selline mõte, et kui aias tuulik juba on, võiks sellele majaka ka "seltsiks" ehitada. Mul ju saarlase veri sees noh.

Kõigepealt tuli välja mõelda, kuidas saada vilkuma või pöörlema see põhiline asi ehk lamp. Maailmainternetikaubamajades on sellised valmiskomplektid küll müügil, aga kirjeldused on väga pealiskaudsed ja pildil olevatel pealtnäha ühesugustel ka väga erinevad. Näiteks valitses täielik segadus veekindluse (IP) osas, mis on õues olemise puhul ju ülioluline. Lisaks kummitas kuklas kogu aeg mõte, et tahaks ikka üleni oma käte ja ajuga valmis teha.

Nüüd seisin ületamatu probleemi ees, kust saada aeglaselt pöörlev mootor (kõik ju kiired), sest kaalukausi olin kallutanud pigem sinnapoole, et vilkuvat tuld ei tahtnud. No ja andis ikka mõelda. Päris palju kilomeetreid ja päevi autoroolis, aga...heureka!!! Mootoriks saab vana mikrolaineahju taldrikukeerutaja. Ahju sain tasuta. Garaažis "installeerisin" istikupoti, mille sisse lõikasin eelnevalt ümmarguse augu, mootori külge, vool sisse ja igatahes, töötab. Nüüd jõudis lõppeesmärk (mõtetes) tunduvalt lähemale. Puumaterjali leidsin ka kõikvõimalikest ja võimatutest kohtadest (polnud palju vaja ju).

Visioon nägi ette teha majakas umbes kahe meetri kõrgune ja kaheksakülgne (nurkne). Lisaks ideede kogunemisele, hakkas ka vajaminev materjal sama tegema ja võiski vaikselt pihta hakata. Näiteks käisime Silveriga jälle igasügiseselt Hiiumaal lestasid kimbutamas ja nüüd on mul paar ämbritäit rannast korjatud kive, mida saab lõpus ümber majaka laduda. Ehe saare värk nagu tuletornidki. 

Põhimõtteliselt hunnik prügi.

  Ja ega siin polegi palju rääkida. Majaka põhja ja "helgiheitja" aluse tegin veekindlast vineerist. Edasi 50 x 50 prussist karkassi. Samast materjalist tuli ka "selgroog", mille najal hakata asja üles ehitama. Edasi osb plaadi tükkidest seinad. Lõikasin ka aknaavad sisse, aga erinevalt tuulikust ei plaani valgustust sinna panna, sest üleval ja nagunii pirn juba põleb. Aknateks sai pleksiklaas. Seest vedasin ka juhtme üles. Ette tegin eeskoja ja taha luugi, et peale lõplikku paigaldust, saaks majaka sisse mõned tellised laduda. Siis ei puhu tuul seda loodetavasti pikali. Kõik vahed ja vuugid silikoonisin ära.

Nüüd sain sõna otseses mõttes selja sirgu lüüa, sest olin jõudnud oma tegemistega ülemisele korrusele välja, aga... edasi ei teinud seda vist mingi kuu aega, sest aastalõpp hakkas lähenema ja ajad läksid kiireks. Lisaks veel see kuradi lumetõrje.

"Prügihunnik hakkkab selginema"

 

Põhi valmis.

"Selgroog".

Plaatidega kaetud.

Uuel aastal uue hooga. "Prožektoriruumile" puidust karkass nurkadesse ja veekindlast vineerist lagi peale. Selle külge kruvisin mootori. "Tuletoa" põrandale kinnitasin sokli koos led pirniga. Seejärel juhe järgi ja vool sisse... Jess, see töötab jätkuvalt. Väljaspoole panin ka hämaraanduri. Seejärel sättisin üles keskele pulga, mille külge toetavad osb-st välja saetavad katuseplaadid. Siis kruvisin küljed pleksiklaasiga kinni ja silikoon vahele. Mingisugusest ümmargusest puutükist ja raudvarrastest nokitsesin ka piirde valmis. Tükid tegin parajaks, augud puurisin sisse ja liimisin kinni. Kui nüüd puupulgad alt lahti kruvida, saab piirde ühes tükis ära võtta, näiteks enne viimistlust.

"Kuppel" küljes.

Katus ka peal. Pildil oleva augu ette paigaldan ventilatsiooniresti.

Kui alguses tahtsin panna majaka tippu lihtsalt mingi plekist kuju, siis nüüdseks oli tekkinud parem ja kasulikum plaan tuulelipu näol. Selleks pistsin poldi läbi kuullaagri ja keerasin mutriga kinni. Ühe otsa lükkasin majaka katusesse, teise otsa külge keevitasin vardad. Seejärel lõikasin plekist välja tähed ja liimisin need varraste otsa. Kõige tippu sai nool, mis näitabki tuule suunda. Kinnitatud sai see mingi suvaliselt leitud paraja suurusega korgiga kuullaagri külge. Pöörleb küll. Kui kevadel majaka õue viin, saab näha kas ka seal töötab. Kui ei, tuleb tuulepinda suuremaks teha. Nüüd peaks tehniline osa valmis olema ja saan liikuda järgmisse, milleks on viimistlus.

Midagi on näha.

Ootab viimistlemist.

Vahepeal külastasin kauplust ja ostsin vajalikud liistud. Seejärel saagisin need parajaks ja sobitasin paika. Siis tegelesin pahteldamise ja lihvimisega. Huhh, tüütu töö, mille tagajärjel kippus garaaž jälle ühte värvi minema.

Ootab värvimist.

Egas midagi. Võtsin liistud/jupid uuesti kere küljest lahti ja alustasin plätserdamisega. Ennem käisin läbi igasugused värvikombinatsioonid, aga lõpuks läksin ikkagi lihtsama vastupanu teed ja lahendus tuli sama nagu grillratta puhul. Vahet pole, sest aias need kaks niikuinii kokku ei puutu. Pigem sobivad omavahel tuulik ja tuletorn. Üks on teatavasti valge/kollane, teine must/punane ehk kontrast missugune. 

Ja valmis ta saigi, kuigi ootamatult palju läks aega.

Dilemma 2 on tegelikult see, et kas ma seda aretust üldse hakkangi aeda üles panema. Nagu oli ka dilemma 3, et kas ma seda praegust juttugi hakkan siia kirjutama. Samas kui veebis ringi vaadata, kasvõi näiteks "sinutorus", on näha kuidas täiskasvanud inimesed tegelevad täiesti jaburate asjadega. Las siis olla. Pealegi sai selle jutu alguses öeldud, et talvel ma väga aktiivne pole ja nii ongi seda minu jaoks vastikut aastaaega hea sisustada kirjutamisega, sest seda tehes läheb aeg kiiresti. Praeguseks kõik. Mainin siin veel ära, et 2022/2023 talv on olnud erakordselt pikk. Esimese lumelükkamise tegin detsembri alguses ja praegu on juba märtsi keskpaik, aga väljas on jätkuvalt miinuskraadid ja seda valget paska lubatakse veel juurdegi. Kuid siiski on kohe-kohe kevad käes ja algab kõige mõnusam aeg minu jaoks, sest kõik hea ootab ees. Looduse mõttes siis.

Nagu ülemiselt pildilt näha, ei ole see kõige parema kvaliteetiga ja ei viitsi praegu garaaži ka minna uut tegema, siis kompenseerin selle videoga, kuidas majakas töötab: https://youtu.be/ghzmHnHmjk0