Mõtlesin, et kirjutan siia vahelduseks ühest automatkast ka. Nimelt tegi pere ettepaneku sellel suvel Saaremaad külastada. Saagu nende tahtmine.
Organiseerimine jääb muidugi minu korraldada. No hea küll. Naiste ainuke tingimus on, et telk jääb seekord maha ja kindel katus olgu ööseks peakohal. Ühesõnaga arvan, et kolmest päevast peaks piisama. Esimesel minna, teisel olla ja kolmandal tulla, ning ühel nädalavahetusel alustangi mõistlike hindadega ööbimisvõimaluste otsimisega, mis jääksid ka kavandatava marsruudi lähedale. Mõningaste väikeste tagasilöökidega see ka õnnestub. Tähendab see seda, et sobivad ruumid on juba broneeritud, mõnda soovitud teenust ei pakuta või tehakse seda piiratud kujul (näiteks pole piisavalt elektrijalgrattaid).
Plaan on perele põhilised turismimagnetid ära näidata, kuid minna ka kohtadesse, mida kaks aastat tagasi jalgrattamatkal ei külastanud, et omal ka huvitavam oleks. Lisaks proovin teha pilte nii, et ma ennast kordama ei hakkaks.
Sissejuhatava osa lõpetuseks tahan veel öelda, et käime veel enne ära kui sillaehituseks läheb (kui läheb), sest minu jaoks on Saaremaa (nagu kõik saared) ikkagi, natuke salapärane, kättesaamatu ja põnev koht. Olen siin küll enne maininud, et käinud seal palju, kuid siiski. Saaremaa=meretagune asi. Sild kaotab selle aura ära. Suure tõenäosusega ei näeks sellel sõites liiklusohutuse huvides isegi merd. Praegu on ju näha, kuidas inimesed on praami peale minekust elevil. Alati tehakse vastutulevast parvlaevast pilti jne. Naljaga pooleks ütlen, et kui seda silda nii väga teha tahetakse, siis ehitatagu see hoopis mandri ja Hiiumaa vahele, sest see reis on küll tüütult pikk, eriti peale mitmepäevast lestapüüki, et koju saada. Lisaks on sealsel trassil vaja aeg-ajalt merepõhja ka süvendada, et praam läbi saaks.
Kuid nüüd kola kokku, rattad alla ja Saaremaa, siit me tuleme.
5 juuli. Rapla - Selgase küla.
Hommikul ärgates on kõigil tuju hea, sest tundub, et ilmaga meil veab. Soe (loe kuum) suvi püsib jätkuvalt Eestimaa kohal. Olin ju majutuste broneeringud teinud umbes kuu aega tagasi.
Stardime üheksast ja Virtsu sadamasse jõuame kiirelt. Piletid ostan kassast. Ei näe nende eelostul mõtet, sest erinevalt Hiiumaast nagu sai ülevalpool öeldud, on praamiliiklus Saaremaa (loe Muhumaa) ja mandri vahel piisavalt tihe.
Vedamine jätkub, sest peale piletite ostu jõuame viimasena praamile, seljataga aparell sulgub ja merereis algab. Niisugust sekundite mängu nagu ei meenugi ning peagi oleme saarel, mis on superhea, sest nüüd on aega rohkem ja saab asja veel rahulikumalt võtta.
 |
| Särk väljendab meelsust, mida minu aju sellel nädalal tööasjadest arvab. |
Esimene peatus on Koguva külas, kus käime sadamas ja Juhan Smuuli kuju vaatamas. Muhu muuseumisse seekord sisse ei astu, sest huvi puudub. Siinkohal olgu vahele öeldud, et süsteem on meil üldiselt järgmine. Mina koostan marsruudi ja kui reaalselt huvipunkti poole sõidame, teen lühitutvustuse, mis järgmisena ees ootab ja seejärel enamus otsustab, kuhu minna, kuhu mitte. Enamasti ikka tuleb minna. Kui näiteks mehed midagi enda jaoks huvitavat vaadata tahavad, pakutakse daamidele võimalusel mõnda alternatiivi. Siiani on rahule jäädud.
 |
| Juhan Smuuli monument. |
Edasi põrutame Nautse Jaanalinnufarmi, sest me pole juba ammu sellises kohas käinud ja Andra tahab hirmsasti alpakasid näha. Lisaks elutsevad siin veel nagu farmi nimigi ütleb: jaanalinnud, emud, sebrad, okassead, ponid kängurud jänesed jne.
Nüüd tulebki kasutada süsteemi, mida eespool kirjeldasin, sest mehed tahavad näha siin lähedal minu värskelt avastatud kohta ehk Saaremaa sõjavaramuuseumi. Naised jäävad Orissaarega tutvuma.
Kohale jõudes selgub, et nad saavad seda teha väga lühikest aega, sest muuseum on esmaspäeviti kinni. Noh pole hullu, seda vanarauda omajagu nähtud ka juba.
 |
| Õues lastakse tasuta vaadata. |
 |
| Vana vene soomustransportöör BTR-70. Olen sellisega sõita saanud. Käivitamine käib nii, et kõigepealt keerad ühel mootoril süüte sisse ja vajutad starteri nuppu. Kui see tagaosas käivitub, siis sama protseduur teisega. Mootoriteks kaks x V-8 Lärm on kõrvulukustav. |
Vahepeal käime Jõiste rannas endid jahutamas, sest kliima Eestimaal on muutunud soojast troopiliseks.
Ujuda pole siin võimalik, sest meri on madal, aga kere saab sisse ikka kasta.
Enne tuulikuid põikame läbi Pärsamalt (isa sünnikülast) ja siinsest kauplusest, et täiendada külma joogi varusid.
 |
| Pildil on rukkipõld moonidega.😍 |
Angla tuulikutele, mida viimane kord sai veel tasuta vaadata, on tara ümber tehtud ja müüakse pileteid. See-eest on siia igasugust kola juurde veetud ja põnevat vaatamist jätkub. Üks tuulikutest ka töötab, aga mind juba ära ei peta. No ei ole siin tuulega küll mingit pistmist, ikka elektriga.
 |
| Angla tuulikud. |
 |
| Traktorite armee. |
 |
| Üks teine veski. |
 |
| Ilus oled Eestimaa. |
Järgmine asula on Leisi, kus Jane meenutab oma neiupõlve mälestusi ja kohti, sest elas tal siin kunagi kirjasõbranna, kellel korduvalt külas käis. Ühtlasi ostame siinsest kauplusest ka õhtuse toidumoona.
Loomulikult ei saa mööda sõita sellisest "kohustuslikust" vaatamisväärsusest nagu Panga pank. Siin teeme väikesed ergutavad kohvid ja jahutavad jäätised ning naudime merevaateid. Reis jätkub Tagaranna poolsaarele. Jalutame natuke ringi ja kui ära sõitma hakkame, kõlab Jane suust, et siin on nii ilus. Olen nõus. Mustjalast vurame läbi ja ongi aeg võtta suund tänase ööbimiskoha poole, milleks on Värava turismitalu.
 |
| Vaateid Panga pangalt. |
 |
| Kes see piilub? |
 |
| Meie reisiautost kah üks pilt. |
Peremees näitab kämpingu ette ja seame end sisse. Algne kava nägi välja selline, et rendime siit jalgrattad ja sõidame loodust ning ilma nautides 9 km. kaugusel asuvasse Karujärve ujuma, kuid teeme plaani ümber, sest kell on juba hiline (vaja ju grill ka veel hakkama panna) ja veeprotseduure võtma sõidame ikkagi autoga.
Karujärve ääres olime viimane kord siis kui poiss polnud veel sündinudki. Seega meie väga ammu ja tema esmakordselt.
Suplused, ujumised tehtud, päevane higi järve jäetud, olemegi peatselt ööbimiskohas tagasi, sest kõhud on hirmus tühjad. Nüüd on aeg proovida ühte uut nippi, mida kuskilt lugesin. Nimelt ei süüta ma grillsütt mitte süütevedelikuga, vaid toiduõliga (loe on tervislikum). Täpsemalt nii, et kägardan wc paberist võetud lehed kokku ja immutan need õliga läbi. Ise mõtlen hirmuga, et kui niimoodi ei õnnestu, siis mis edasi saab, sest midagi muud mul kaasas pole. Õnneks selgub, et selline süütamismeetod toimib suurepäraselt ja saan kergemalt hingata, sest nüüd saame kõhud täis. Olgu selle teema lõpetuseks öeldud, et kodus grillides ma söest üldse ei hooli ja tuld teen alati lepapuudega, aga reisile ei hakka neid ju kaasa vedama.
Nüüd aga head isu meile ja kena õhtut teile.
 |
| Värskendavad veeprotseduurid Karujärves. |
 |
| Karujärve kämping. |
 |
| Ja see on meie tänane kämping, |
 |
| köök ja söögituba. |
 |
| Pärast veel väikesed sportmängud. |
 |
| Ja seejärel ongi aeg minna tuttu. |
6 juuli. Selgase - Muharanna.
Päev algab värskendava vihmasagaraga, mis peagi üle jääb, aurustub ning ilm taastub kiiresti eelmiste päevade tasemele (loe läheb kuumaks).
Kella üheksaks läheme söögiruumi, sest mul oli ka hommikueine tellitud, et näha, mida saarlased mandriinimestele pakuvad. Menüüs on kaerahelbepuder õunamoosiga, omlett peekoniga, erinevad võikud ja muidugi kohv. Aitäh, kõhud saame täis. Klaarime arved ja teine päev võib alata.
Esimene "objekt" on Tagamõisa poolsaar, siinsed pangaservapealsed, imeliste merevaadetega metsateed ja kulminatsiooniks Undva pank. Auto värvkate saab küll okstelt paar kriimu juurde, aga see on seda väärt, sest me oleme jälle maailma serval.
 |
| Tagamõisa poolsaare ots. Autoga sõidame siin asuva künka otsa, kusjuures hiljem nägin telekast, et sellesama koha pealt korraldati laevatõrjeraketi näidislaskmine. Vaata siit. |
Ma olen siin võib-olla varem juba maininud, aga Harilaiul on ka telkimiskoht, mis tänu sellele, et autoga sinna ei lasta, peaks garanteerima rahuliku olemise. Mõni ju peab nui neljaks esiratastega vette saama sõita.
 |
| Harilaid. |
 |
| Kui veab, näeb siin hülgeid ka. |
 |
| Harilaiu lõkkekoht. |
Kihelkonna poole sõites peame Janega omavahel aru, et kas võib olla asi vananemises, aga kuidas me vanasti ilma konditsioneerita autoga sõidetud saime. Polnud mingit probleemi. Nüüd ei kujuta ettegi ja minu jaoks on saanud sellest auto tähtsaim lisavarustus. Noh enamikel uutel autodel on see vist tehase poolt juba olemas ka.
Teelt natuke kõrvale jääb Jaagarahu karjäär, kus teeme suplus/jahutuspausi. Vesi on siin mõnus, aga selle sisse saamine raskendatud, sest kaldas on paekiviplaadid ja seejärel kohe nn. põhjatu must auk. Saame vees ära käidud, aga kohta ei soovita. Naistele ei meeldi kohe üldse.
 |
| Jaagarahu karjäär. |
 |
| Värskendav suplus. |
Vaatame üle Papisaare sadama, kust kaudu käib transport Vilsandi saarele. Seejärel suundume Kihelkonna poodi ostlema. Lisaks õhtusöögile, tuleb ka hommiku peale mõelda, sest tänases ööbimiskohas toitlustust ei pakuta. Kauba peale ka muidugi sellise ilmaga vältimatu külma joogi ja jäätisepaus.
Käime ära Käkisilma telkimisalal. Siit läks veel üsna hiljuti matkarada läbi kanali Vilsandi saarele, mille läbimine mõlkus minulgi peas, aga nüüd on see ohutuse mõttes kinni pandud, sest kanalit süvendati ja selle läbimine ujudes on ohtlik. Hoovused jms.
Teeme väikese põike, et sõita läbi asulast nimega Lümanda ja peagi oleme Muha ranna puhketalus, kus mul on kinni pandud kämping Joosep.
 |
| Vilsandi "praam" saabub parasjagu Papisaare sadamasse. |
 |
| Aga kas siinsetes vetes on ikka turvaline viibida? 💀 |
 |
| Viiuldab. |
 |
| Vilsandi saarele "mineva" matkaraja algus. |
Siinne peremees on väga ladna olemisega ja muheda jutuga nagu oleks juba vanad sõbrad. Vestluse käigus selgub muuhulgas, et enamus saarlastest ettevõtjaid ei taha silda mandriga. Põhjus sama, kaob ära põnev meretagune paik ja saar lihtsalt lörtsitakse ära.
Täidame natuke pabereid ja vahetame rahasid ning ongi öömaja meie päralt. Eriti head meelt teeb mulle see, et pere on megarahul. Ruumi on laialt, privaatne wc ja dušš, õueterrass, merevaade. Ka väikestele, kuid tegelikult suurtele asjadele on mõeldud nagu näiteks isesulguv putukavõrk uksel. Internetipildid on tihti petlikud. On juhtunud, et vaatad, normaalne koht, kuid päriselus pettud. Sellega siin läks 101% täie ette. Boonusena ümberringi laiuv imeline loodus. Ikkagi Natura 2000 ala ju. Lisaks meri ja siinne ujumiskoht, mida ei saa küll ametliku supelrannaga võrrelda (mõtlen mere põhja), aga saame ilusti ja privaatselt ujutud/supeldud.
Õhtul tegelen jälle grillimisega, sest siis saavad nad loodetavasti isu täis ja kodus jäetakse mind mõneks ajaks rahule. 😋
 |
| Joosepi nimeline öömaja. |
 |
| Natura 2000. |
 |
| Seal tagapool on ujumisrand. |
 |
| Üle kuu aja on olnud põud ja kuumus. Kõik ümberringi krõbiseb, aga sellel on kõigest pohh ja muudkui kasvab. |
 |
| Krt. jäin hiljaks. |
7 juuli. Muharanna - Rapla.
Öö möödus imeliselt. Ei olnud putukaid palavust ega lärmi. Suvi jätkub. Tänaseks lubatakse üle 30 kraadi kuuma. Jane jätab meie poolt peremehega hüvasti ja tripp jätkub mööda rannikut Sõrve sääre poole. Kuna eelmine militaarmuuseum oli kinni, tahab poeg kindlasti siinses ära käia. Naisperet see ei huvita, aga nad on nõus ootama ja teeme siva. Tuvastan, et siit on vahepeal nii mõnedki põnevad eksponaadid "haihtunud" ja seega olen natuke pettunud.
 |
| See poi, mis kaks aastat tagasi pikali oli, seisab nüüd ülevärvituna uhkelt püsti. |
 |
| Minuvanustele peaks see esiplaanil olev karastusjook tuttav olema. |
Salmel on nüüd uus kauplus ja optimistlikult teen siin poepeatuse, et muuhulgas ära tarbida üks külm fanta... Mida? Uus suur pood, aga jookide jaoks on ainult üks pisike külmik, kus pole muidugi soovitud toodet, mitte ligilähedastki. Pettunult astun uksest välja, et anda oma raha mõnele teisele ärile.
Enne Kuressaaret on üsna pikalt fooridega reguleeritud teeremont, aga ei midagi hullu ja üsna pea leiamegi ennast Saaremaa pealinnast.
 |
| Palavus hakkab jälgi jätma. |
Käes on lõunaaeg, aga siinsetes söögikohtades suvisel turismitipphooajal pakutavate toitude hinnad on muidugi röögatud, kuid sööma peab ja oma taguotsad istutame restorani LaPerla toolidele. Nüüd ütleb Jane, et meie reis hakkab lõppema ja tema tahab meile lõuna välja teha ning vastuvaidlemine on keelatud. Tellime sealihašnitslid mozarella juustuga. Ei hakka siin üksikasjadesse laskuma, aga vihjeks võin öelda, et suvisel ajal neljakesi Kuressaare kesklinnas lõunatades, ei ole eriliselt keeruline jõuda kolmekohalise summa loovutamiseni.
Peale einestamist teen ettepaneku minna rõõmustama seda morni näoga poissi, kes tänavanurgal jäätisejalgrattaga seisab ehk teen siis magustoidud välja.
Peale seda lähevad meie teed natukeseks ajaks lahku. Naised tahavad kesk/vanalinnas ringi käia ja poode külastada, meie siirdume lossi (loe piiskopilinnusesse). Uut ja huvitavat on siin niipalju, et avatud on näitus "Viikingid enne Viikingeid", millesse tahaks põhjalikumalt süveneda, aga kahjuks kerib aeg halastamatult ja pean tegema järeleandmisi.
 |
| Kuressaare piiskopilinnus. |
 |
| Mõni pilt lossist seest ka. |
 |
| Mälestused, mälestused. |
 |
| Vaade. |
Kaali meteoriidikaatri ja sealse külastuskeskuse vaatame ka põgusalt üle ja viimasena, enne praami peale minekut käime ära veel Sutu rannas endid jahutamas, mis küll eriti ei õnnestu, sest veetemperatuur on nii kõrge, et kui kalda poole tulla, kus läheb vesi veelgi soojemaks, tekib efekt, et ei saagi maa peale, sest ennem kõrvetab meri jalad ära. Siinkohal saabki kirja panna, et 2021 aasta suvel tõusis Kuressaares merevee temperatuur üle 30 kraadi. Nii kõrgeid näite pole mina oma ligi viiekümne elatud aastaga enne kohanud.
Lõppkokkuvõttes on lainetes ujumine siiski väga värskendav ja mõnus. Seejärel ajame puhtad riided selga ja vurame Muhu saarel asuvasse Liiva Konsumisse, et osta kaasa kohalikku kraami. Näiteks tahket ja vedelat käsitööleiba ning siis juba praamile, mille tekil puhub õhtune mõnus briis.
Tagasitee sujub vahejuhtumiteta ja peale üheksat jõuame koju. Pätu on seitsmendas taevas ja teeb saltosid. Loomakaitsjatele olgu selgituseks öeldud, et tal käis meie äraolekul ikka söötja/jootja ka.🐕
 |
| Kaali meteoriidikraater |
 |
| Sutu randa (vähemalt praegu) kuiva jalaga ei pääse. |
 |
 |
| Vahepeal on Saaremaa saanud kauaoodatud tähise. |
Need kolm päeva olid vahvad. Kõik jäid väga rahule. Nii maal kui vees valitses südasuvi. Joogivett läks meeletus koguses. Väike tilk tõrva meepotis oli see, et tütar sai ihule korraga natuke liiga palju päikest ja sellistel reisidel peab üht koma teist ka putukatele, eriti parmudele loovutama.
Ja muidugi Eestimaal puhkamise kallidus, mis on juba ammu teada. Kes planeerib analoogset reisi, siis need kolm päeva läksid maksma mulle umbes 500 €. Autoga sõitsime samuti ca. 500 km.
Nüüd ei jäägi muud üle kui tuleb esmaspäeval jälle tööle raha teenima minna, et saaks augusti teises pooles kui mul põhipuhkus hakkab, jälle midagi põnevat ette võtta.
 |
| Suveniiririiul sai ka täiendust. |
Praegu kõik.
