Grillratas.

                          

    Väike hooajaväline vahepala ehk mismoodi üle elada pikk ja pime talv ehk kuidas igaüks läheb omamoodi lolliks ehk kas õnnestub ristata omavahel jalgratas ja majapidamisgaasi balloon, et tulemuseks oleks liikuv ja toimiv grillahi.

Selline mõte mõlkus peas juba ammu. Nüüdseks hakkan maja remondiga ühele poole jõudma ja et igavus minust võitu ei saaks, hakkasin asjaga tõsisemalt tegelema. Eesmärk oli nn. vanarauast midagi kokku susserdada. Pilt, mis ette kujunes, oli teha, kui nüüd tsiklite keretüüpe appi võtta, siis midagi chopperi ja trike vahepealset ehk esimene ots oleks pika esihargiga, tagumine kahe rattaga sillatala, millele kinnitada grill. (Võrdlus on muidugi kohatu.) 

Suurimaks takistuseks kujuneski nn. tagasilla ja rataste leidmine. Otsisin ja otsisin, aga mida pole seda pole. Nõukaaegsed aiakärud on muutunud rariteetseteks ja maksavad hingehinda. Uusi ei vaadanud, sest eesmärgiks seadsin millegi vana kokku keevitamise nagu ennem just mainisin. Sirvisin läbi põllumajandus ja mototehnika müügikuulutused. Jõudsin isegi zubrjonoki järelkärudeni, ei midagi. Ja siis, ühel suvalisel unisel pühapäeval leidsin müügilt selle.

Ei tea mille või kelle alla see jäänud on, aga kõik on kõver.
Loodan, et invaliid sellel hetkel sees ei istunud.

Pikalt ei mõelnud ja tüüpiliselt minule, kellel tunded ületavad mõistust, olin vraki mõni sekund hiljem ära broneerinud. No kui ei tulegi midagi välja, siis viin vanametalliks.

Kui selle kodus auto pealt maha tõstsin, vaadati vaheldumisi pikalt mind ja ratast ja lõpuks öeldi, et sa oled ikka päris ära pööranud. Kui ütlesin, et odavalt sain, maksis ainult 20 €, omal suu kõrvuni, ei vastatud enam üldse midagi.😄

Nüüd oli asi selge. Tuli ristata nõukaaegne invaliidi jalgratas ja samast ajastust pärit majapidamisgaasi (propaani) balloon.

Õhtul seda imeriista lähemalt uurides selgus, et probleemid hakkavad juba enne pihta kui midagi tegema jõuan hakata. Nimelt proovisin panna ketti peale ja tuli välja, et see jääb ülemisest vändahammasrattast umbes 5 cm. väljapoole. No risti ei saa ju vedu panna. Vaatasin netist pilte (neid seal isegi mõni on) ja selgus, et sellel pillil käib tagaratta hammasratas erinevalt teistest jalgratastest vasakul ehk seespool. Keerasin siis ratta teistpidi alla, kett uuesti peale ja proovisin vändata. Ei liigu, pidur läheb peale. Tagurpidi sõitis samas hästi. Mida pekki? Ja nüüd jõudis asi kohale. SEE EI OLE ORIGINAALRATAS, mis on vene aega arvestades väga imelik, sest siis topiti standardseid juppe paljudele erinevatele masinatele. Lisaks oli ka tagumine hammasratas originaalist väiksem, sest kett käis väntamisel vastu rattakonstruktsioone. Tagasilöök oli suur, sest tahtsin kindlasti teha sõitvat grilli. Olin täiesti kindel, et kuskilt originaalratast leida on lootusetu üritus, niisiis tuli välja mõelda mingi lahendus. 

Võtsin tagajooksu lahti ja uurisin pikalt. Lõpuks avastasin, et kui paar asja omavahel kokku keevitada, ei tohiks pidur enam peale minna. Tehase poolt on sellel rattal ju niikuinii käsikang, mille tõmbamisel pidurdab üks jublakas tagaratast väljastpoolt. 

Teine variant oli keevitada ülemise vändahammasratta ja võlli vahele torujupp, et kett otse peal käima hakkaks, ehk sättida vedu väljaspoole.

Nagu vanarahvas on öelnud, et kaks pead on ikka kaks pead, kutsusin seda imeaparaati vaatama sõbra, kellel minu arvates voolab soontes vere asemel mootoriõli. Ei hakka siin ette lugema, mida kõike ta on valmis ehitanud (põhiliselt autod), aga teist sellist mina ei tunne. 

Uurisime siit ja sealt, tegime nii ja naa. Peab ütlema, et probleem osutus ootamatult raskeks. 

Egas midagi. Tuli võtta kapist välja asi, mille tarvitamise tagajärjel muutuvad inimesed väga targaks, vähemalt nende enda arvates.😊

Lõpuks, peale mitmeid katseid, selgus kurb tõsiasi, et ei olegi ratast võimalik niimoodi tagurpidi veerema panna, et pidur peale ei jookseks. Kui ühtepidi ei pidurda, siis teistpidi ei vea. 

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja käiku läkski variant B ehk ratas õigetpidi alla ja ülemine hammasratas 5 cm. väljapoole aretada.

Variant B.

Teine ootamatu probleem tekkis kui selgus, et varuosi pole kunagi nii levinud "meestekale/naistekale" saada. Muuhulgas näiteks ka kumme. Arvan, et need rattad ja/või nende jupid on vanarauaks müüdud ja kellel sellised veel alles ja kuskil kuuri seinal naela otsas ripuvad ei oska nende väärtust hinnata, (mida ju tegelikult polegi) ja müüki neid ei pane. Kui mõni rattamüügikuulutus vahest ilmubki, osatakse muidugi RAHA küsida ja reeglina odavalt neid enam ei saa. Pealegi oleks mul tänu kolmerattalisele neid kaks tükki ka veel vaja. Ise ei taha ka kuskile külavahele taludesse küsima minna, sest oleksin kohe kahtlane "element" ja peaksin aru andma, et mis otsid siit. Vaevalt keegi usub, et esimest porilauda otsin. Hull aeg.

Niisiis lasin tutvus ja tööringkonnas juppide ostusoovi liikvele, aga siiamaani olen ainult ühelt saanud mõne asja. Uskumatu. Tundub, et sellel projektil pole määratud käima minna, aga ma ei anna alla, pikk talv on ees ja mul pole kuskile kiiret, tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida.

Kui nüüd grillahjust rääkida, siis alguses oli plaan ballooni alla panna ristipidi veel teinegi, lühem ehk meisterdada lisaks ka suitsuahi. Aga see on mul juba olemas ja selline lahendus teeks grillratta ka kõvasti raskemaks (loe raskem liigutada). Loobusin sellest mõttest.

Mingi moment vaatasin, et nüüd peaks erinevatest allikatest saadud vajalikud jublakad olemas olema ja saab hakata pihta.

Alustasin sellest, et ostsin uue keevituse, sest vana veneaegne andis otsad. Maksis 209.99 €. Kui oleks 210 € maksnud, siis nii kallist ma küll ostnud poleks. Huvitav millal ja kas see idiootsus lõppeb?👎 Siinkohal ka väike soovitus. Ostke alati sellise firma tööriist, mille esindus on Eestis olemas. 

Niisiis soetasin omale maineka Stanley firma keevituse ja kui sellega kolmandal õhtul tööd alustasin, ei tulnud enam elektroodi otsast särtsu. Kui lõpuks tuli, siis hoopis teisest otsast ja umbes tuhat korda võimsamalt. Ühesõnaga käis kõva pauk, aparaat lõi tuld välja, hetkega muutus kõik eredaks nagu tuumarakett oleks plahvatanud. Seejärel saabus pilkane pimedus...

Seisin nagu oleks puuga pähe saanud (tean seda tunnet, sest korra on selline asi lapsepõlves läbi elatud), käpp käes ja mõtlesin, et mis nüüd küll juhtus. Kui olin toibunud, tõmbasin keevituse juhtme seinast välja ja lükkasin kilbist automaadi uuesti sisse. Majas ringkäiku tehes selgus, et midagi muud peale keevituse läbi õnneks ei löönud. Nojah, juhtub ka parematel firmadel.

Egas midagi, viisin garantiiremonti. Öeldi, et parandamisega läheb umbes kaks nädalat. Kui nii, siis nii ja midagi pole parata. Et töö seisma ei jääks, laenasin sõbralt järgmise keevituse ja sellega sain kõik ülejäänud tööd tehtud.

Käib raami sirge(ma)ks ajamine, loodimine, sättimine,  
mõõtmine ja vaimusilmas pildi ettekujutamine

Let's Rock. Pildil paistab ka kurikuulus keevitus.

Grillahju enda meisterdamist alustasin ballooni lõikamisega. Olin seda küll tuulutanud ja veega täitnud, kuid igaks juhuks jätsin enne perega hüvasti. On ju neid lõikajaid ennegi kokku riisutud või puude otsast alla toodud.

Siinkohal meenus väike nali: "Kas kuulsid, et naabri Aadu leidis metsast granaadi". "Kuulsin, kuulsin, kaugele oli kuulda".😀  

Igaks juhuks suunasin enne lahtise tule pika latiga ballooni avause suunas. Ei juhtunud midagi, seega tundus ohutu.

Peale edukat lõikamist tuli hakata eemaldama punast värvi, mis nõudis küll palju relakakettaid, aga toimis efektiivselt. Värv oli vaja kätte saada, sest see ei ole kuumakindel. Kurat, terve elamine on gaasihaisu täis. Tegelikult on gaas lõhnatu. "Lõhn" lisatakse sellepärast, et kui kusagilt hakkab gaas lekkima, oleks seda tunda.

Tuli veel üks teemakohane nali meelde. Ämm helistab väimehele: "Ma tunnen toas gaasi lõhna, mida ma peaks tegema?". "Sa oled jumalakartlik inimene. Palveta ja süüta küünal."😄👹

Balloon enne 

ja pärast töötlust.

Nagu ülemiselt pildilt näha, sain ballooni edukalt puhastatud. Hinged on ka küljes ja kaas peal. Kuskilt ei leidnud sobivat käepidet ja tekkis väärt mõte panna selleks ratta lenkstang. Termomeetri tõin Tallinnast.

Sellised kandurid tegin, kinnitasin rattale ja nende külge keevitasin ballooni.

Vot niimoodi.

Pikkamööda hakkasingi metallitöödega ühele poole saama ja edasi tuli tegeleda puutööga. Istme tegemiseks kasutasin osb plaate. Alla paksemat, külgedele õhemat. Muud detailid tegin tavalisest lauamaterjalist.

Kui lubatud kahest nädalast oli saanud kuu, pärisin ka keevituse kohta. Venelasest klienditeenindaja rääkis küll Eesti keelt, aga tegi seda nii kohutava ja raskesti arusaadava aktsendiga, et väga vähesest sain aru. Vist midagi umbes sellist, et aparaat viidi Pärnusse, sealt edasi Leetu ja hiljem veel kuhugi kaugemale ning lõpuks jõuti arusaamisele, et parandada pole seda võimalik. Küsimusele, et mis siis nüüd edasi saab, vastati, et kuller toob teile detsembri teises pooles uue. Teil pole vaja teha muud kui oodata. See on muidugi minu tõlgendus, lootus ja ootus. Mida ta seal täpsemalt seletas, jäi arusaamatuks. Oleks ta kohe vene keeles rääkinud, mõistnuks paremini. Ah vahet pole, mul nüüdseks sõbra tööriistaga töö tehtud. Lisaks jääb grilli meisterdamine niikuinii umbes kuuks ajaks seisma, sest vahepeal tuleb tegeleda pakilisemate asjadega. Näiteks garaaži on vaja koristada, sest siin hakkab asi käest minema. Muuhulgas tuleb rajada ligipääs peatselt vajaminevatele talverehvidele. Kelder on vahepeal uued aknad saanud ja nende ümbrus tuleb ära viimistleda. Lisaks on jõulud varsti käes ja pean vaikselt hakkama mõtlema  jõululaua katmisele. Korra tegin ja vaaritasin ning jäädi nii rahule, et sellest on saanud minu iga-aastane kohustus. 

Jõulurahu.

Jaanuar. Vaikselt hakkasid tükid ja detailid paika saama ja peagi oli käes aeg leiutis uuesti lahti võtta, et tegeleda roostetõrjega, seejärel pahteldamise, lihvimise ja viimistlusega ning lõpuks värvimisega.

Vahepeal küsisin järjekordselt ka keevituse kohta, sest lubatud detsembri teises pooles seda ju kätte ei saanud. Öeldi midagi, ma ei viitsinudki enam kuulata. Kurat, niikaua on kõik hästi kui sult raha kätte saadakse, siis keri p...e.👎👎👎

Tehniline osa on valmis. Selle pildi ülemises servas on näha ka
sõbralt laenatud keevitus.

Tagant selline. Kuna suitsuahju ei teinud, jäi ruumi riiulile
grilltarvikute jaoks (all).

Ohutuse ja välimuse mõttes tegin plekitükist ka ketikaitse.
Pildil oleva kangi tõmbamisel rakendub tagarattapidur.

Eeltööd tehtud, ootab värvimist.

Värvimine käis nelja erineva värviga:

Esimesena võtsin ette ballooni ja mõni sentimeeter selle ümbrust, kuhu pihustasin kaks purki 800 kraadise kuumataluvusega ahjuvärvi. Seejärel veeretasin oma tranduleti õue ja tegin esimese "grillimise" ära, sest enne see värv ei kuiva, ega tugevne kui on korralikult kuuma saanud.

Teisena said kaitsva kihi grillahju otstes olevad tööpinnad, käepide ja termomeeter. Nende jaoks leidsin Automaailma kauplusest pidurisupportidele mõeldud 300 kraadist kuuma taluva aerosoolvärvi. 

Kolmandana sai raam täiesti tavalise universaalvärvi ja neljandana läks käiku punane tavavärv, mille ostmisega läksin alt (oli ikka vaja see kõige odavam võtta onju). Nimelt ei tahtnud see imelikul kombel kuidagi ära kuivada. Kusjuures kasutasin värvi vedeldamisel lakibensiini asemel nitrolahustit, sest see kiirendab kuivamisprotsessi, aga ei midagi. Osad detailid tassisin tuppa, kus need muutusid soojas veel kleepuvamateks. Kui olin nädala oodanud, ei olnud värv ikka veel kuivanud. Kirusin selle solgi maapõhja. Samas ei viitsinud ka seda eemaldama hakata, mis oleks olnud kohutavalt suur töö.

Lõpuks kannatus katkes, mis seisnes selles, et hakkasin ratast kokku panema lootuses, et küll ükskord ära kuivab. Kummide velgede peale tõmbamisel saidki viimased mõnest kohast kahjustada. Pärast tegin värviparandusi. Pohh, ega ma näitusele lähe. 

Mõnele puust detailile võõpasin laki peale, mis oli järgmiseks päevaks kuivanud. Värv selle all arvatavasti siiani mitte. Las ta siis olla. Tänu lakile on nüüd olukord normaale ja kannatab käppida küll. Ühesõnaga punase värviga oleks võinud minna paremini. Tavavärvid kandsin pindadele kompressori ja värvipüstoliga.

Asjad värvitud 

ja kuivavad.

Nüüd siis jõudis lõpuks kätte "palgapäev" ehk algas selle kaadervärgi kokkumonteerimine. Igal õhtul sain paar juppi külge ja nii see vaikselt edenes. Ka lõpus tuli improviseerida. Näiteks polnud ühel veljel sees kummivööd, mis kodaraniplite peal käib, et need lohvi katki ei hõõruks. Asja lahendasin kahemeetrise jupi aknatihendiga.

Ja valmis ta saigi.

Nagu piltidelt näha, ei hakanud esiharki pikalt ette viima.
Las olla originaal.

Tagant selline.

Seest selline.

Sellel jutul ei olnud nüüd matkamisega küll mingit pistmist, aga kas peakski. Vahelduseks võib ju muudest tegevustest ka kirjutada. Võibolla saab keegi siit inspiratsiooni ja mõtleb ise ka midagi erilist välja. Teisest küljest võib-olla natukene oli ka, sest esiteks tegeletakse matkal ju muuhulgas ka grillimisega ja teiseks on tegemist täiesti töökorras ja tänaval sõitmiseks legaalse jalgrattaga (õigem on vist öelda käsirattaga), sest pidur on olemas ja küljes on ka helkurid ja kell. Teoreetiliselt saaks sellega matkale minna küll, aga olen üpris kindel, et see üritus kujuneks lühikeseks, sest suure tõenäosusega viidaks mind õige pea ühte asutusse vaimse tervise kontrolli.

See grilli liikumapanemise mõte oli rohkem selles, et saaks aias näiteks muruniitja teelt ära sõita.

Olgu. Aitab nüüd küll. Vaatab, mis suvel saama hakkab. Sinna on veel pikk maa minna. Liiga vara sain selle monstrumi valmis.

Lõpuks ka eestlaste lemmikteema ehk "kui palju keegi palka saab", täpsemalt siis grilli maksumus. Eesmärk oli saada hakkama 100 € -ga. Keevituse ostu siia ei arvestanud, sest seda läheb niikuinii majapidamises tarvis. Lisaks olid mõned asjad endal juba enne olemas. Näiteks balloon, grillrestid, osb plaadid, kinnitusvahendid jne.

Invaratas:                                                                                                   20€

Rattajupid:                                                                                                 35€

Muu materjal:                                                                                      12.40€

Töövahendid, näiteks lõikekettad, lamellketas, liivapaber jne:16.06€

Termomeeter:                                                                                      14.90€

Värvid:                                                                                                   32.70€

              

                                                                                                              Kokku: 131.06€

Nagu näha, siis lõpus summasid kokku liites selgus, et ei tulnud "sajaga" välja, aga pole hullu, sest kõik oli kontrolli all. See üleläinud rahasumma on ju ainult korra poes käia.  

Aa. Nüüd kui töö sai valmis, kanti ka keevituse raha tagasi, sest seda oli võimatu remontida ja uut ka ei saadetud, sest pole kuskilt võtta, enam ei toodeta. Ostust oli möödunud pea neli kuud.✌

Nagu selgeltnägijana helistas sõber, et kuule, mul on plaan osta uuema generatsiooni keevitus, kas sa mu vana omale ei taha (sedasama, mida temalt laenasin). Loomulikult tahan. Enamus vanakooli tööriistu on mõeldud selleks milleks nad on loodud ehk töötegemiseks, mitte majanduse edendamiseks. 

Ja ostsingi ära, sest mul ei ole vaja nii peent tööd teha kui temal ja kui ongi vaja, siis saab töötlemist vajava jupiga talle külla minna. Ennem tuleb kapist vist üks asi ka põue pista.😊  
Tänu sellele vangerdusele jäi keevituse rahast 140€ üle. Grill valmis ja 10€ -ga plussis kah veel. Ehh. Elu on lill.👍👍👍

Olen 99,9% kindel, et teist täpselt samasugust grilli selle 
maamuna peal ei eksisteeri.

                                                                                                                         

Selle teema lõpetuseks väike kevadine sõiduvideo kah. 😃
Selgus, et grillil hakkab sõites kaas hüppama (loe kolisema). Selle peaks mingit moodi ära fikseerima veel.